istravisciàre intr. straviziare, far stravizi. Est un’omine ch’istravisciat meda è un uomo che fa molti stravizi. | tr. corrompere, viziare. Chie l’had istravisciadu (Muroni). Sperperare, nei vizi. Had istravisciadu unu patrimoniu. Ei su ’inari? Si l’had istravisciadu totu in sos zilleris. istravissiàre, istraviziàre (tz).